Sa ju tead, kuidas töötab grammofon? Oled näinud, kuidas Toots ristsetel diskot teeb? No kõvaketas pole miskit muud, kui täpselt samasugune “ketas”, mida nõela asemel loeb magnetpea. Vaid selle erinevusega, et kõvaketas asub metallist karbis, on tunduvalt väiksem, ning pöörleb kiirusega vähemalt 5400 pööret minutis. Mis sa arvad, mis võiks juhtuda, kui sellisel kiirusel töötava ketta pihta anda väike obadus, nii, et magnetpea, mis kettapinda loeb, “sõidab kettaplaadile sisse”? Võib-olla ei juhtu mitte midagi, pühid otsaesiselt higi ja juba kuuledki tuttavat Windowsi sisselogimisheli. Aga võib juhtuda ka nii, et arvuti hakkab ühtäkki piiksuma. Või plõksuma. Või loobib kummalisi valgeid kirju mustal taustal ekraanile. Kui autouksele tõmmata võtmega kriips, on see kole ja läheb lõppeks rooste, ent auto sõiduomadus sellest ei muutu, siis kõvakettale kriipsu tõmbamine on sama hea, kui ketta pooleks murdmine.
Samas tasuks meeles pidada, et väline füüsiline vigastus ei ole ainus põhjus, miks kõvakettad katki lähevad. Miks nad siis lähevad? Panin kirja mõned põhjused, millega mul on tulnud aastate jooksul kokku puutuda…
Kõvaketas sai põrutada
Kui arvuti töötab ning sel hetkel kõvaketta piirkonda anda korralik obadus, või kukutada arvuti laualt/sülest põrandale, on suhteliselt tõenäoline, et varem või hiljem hakkab see enesest märku andma. Sellise juhtumi puhul on tarvis teha koheselt oma tähtsatest andmetest koopia kas kuhugi pilve või välisele kõvakettale. Parem karta kui kahetseda.
Kõvaketas plõksub
Arvatavasti on lugemispea omadega läbi. Mootor ei suuda pead hoida lugemisasendis ning metallvarras hüppab pidevalt tagasi “pessa”. Kui andmed on veel kättesaadavad, vaja teha andmetest viivitamatult koopia. Kui andmed ei ole enam kättesaadavad, vaja viia ketas viivitamatult andmete taastamisega tegeleva spetsialisti kätte.
Kõvaketas piiksub
Piiksumise tüüpiliseim põhjus on probleem vooluahelas. Kas on läbi kõvaketta trükiplaat (sinine või roheline plaat kõvaketta küljes), või on plaadi ja ketta vahelised kontaktid oksüdeerunud ja ei anna enam korralikku kontakti. Andmete kättesaamiseks vaja ketas viia kindlasti spetsialisti juurde.
Kõvaketas kuumeneb
Vahel juhtub ka nii, et kõvaketas kuumeneb, mis mõjutab ketta kiirust. See on märk selelst, et õige pea võib ketas muutuda loetamatuks. Andmetest kiire koopia ja spetsialisti juurde!
Kui esimese kahe punkti puhul on arvutikasutaja enese oskused suuresti põhisüüdlaseks, siis kahe viimase põhjuseks on tavaliselt mõni kasutajast mittesõltuv asjaolu. Näiteks aeg, tehasepraak vms. Olen tihti klientidele öelnud, et “see on tehnika, tehnikaga juhtubki pidevalt midagi”.
Kõvakettal on halvad sektorid. Mis see tähendab?
Bad sector, ehk siis osa kõvaketta rajast, mida lugemispea ei suuda lugeda. Kõvaketta väikseimad andmeüksused on sektorid, mis omakorda rühmitatakse, et nendele andmeid salvestada. Kui peaks juhtuma, et mõni sektor on vigane, siis ei ole võimalik selle sektori andmeid lugeda ja see tähendab, et fail, millest üks jupike asus antud konkreetses sektoris, on loetamatu ja rikutud. Teatavasti ei kirjutata andmeid, mis iganes andmeid, kõvakettale jadamisi, vaid järjest vabadele sektoritele. Nii juhtubki, et enamus ajast on kõik kõvakettal asuvad andmed puistatud üle terve ketta pinna. Üks foto näiteks võib olla kirjutatud 4-5 miljoni erinevas asukohas asuva sektori peale. Kindlasti oled kuulnud sellisest asjast nagu defragmentimine. Tegemist on protsessiga, mis kontrollib üle kõik kõvakettal olevad andmed ning järjestab infojupid jadamisi (tõstab sektorite sisu ümber). Nii võib juhtuda ka selline asi, et kui kõvaketas oli varasemalt vigastada saanud, ent vigastatud sektorites ei asunud süsteemi käivitamise jaoks olulisi andmeüksuseid, siis peale defragmenteerimist võib katkisele kohale olla kirjutatud mõni oluline süsteemifail ja taaskäivitamise järgselt arvuti enam operatsioonisüsteemi üles ei lae…
Aga kui ma kasutan SSD-ketast?
SSD (Solid State Drive) on alternatiiv kõvaketastele ning kuigi rahvasuus kutsutakse neid ssd-ketasteks, ei ole neil ketastega miskit pistmist. Nad ei oma liikuvaid mehaanilisi osi, nad on enam-vähem põrutuskindlad ja samuti on nende termoregulatsioon parem. Sisusliselt on tegemist kõvakettakarpi pandud mälumoodulitega, millele saab salvestada ja millelt saab lugeda andmeid kordades kiiremini, kui tavaliselt pöörlevalt kõvakettalt. Väiksemahulised SSD-d on samas hinnaklassis 500 GB suuruse kõvakettaga (50-60 eurot), samas suuremad ja rohkem mahutavad SSD-d on suhteliselt kallid.
Mida siis kokkuvõtteks öelda?
Tee oma andmetest perioodiliselt varukoopiaid. Pea meeles, et ka väline kõvaketas on kõvaketas ning mõnes mõttes isegi rohkem vastuvõtlik kõiksugu füüsilistele mõjutustele.
Kui vähegi võimalik, lase paigaldada SSD. Kaks inimtekkelist põhjust ketta riknemisele kaovad selle käiguga kohe ära.
Esimeste kahtlaste häälte korral too arvuti kohe diagnostikasse. Mida varem probleemidele reageerida, seda kindlamalt saab olulisi andmeid säilitada.
