Mis imelik küsimus see on? Loomulikult töötavat arvutit. Sulle on tarvis töötavat arvutit, mis ei sunni juukseid katkuma ning iga poole tunni tagant vanatühja kiruma, sest hiir kiilus ekraanil kinni, või Youtube’i video on rohelisi ruudukesi täis. Loomulikult on tarvis kõige ägedamat pilli, mis turul hetkel pakkuda on, sest kallis asi on kvaliteetne. Eksju! Onju? Hmhh… Eks iga asjapulk, kes jagab soovitusi soovitab ikka asju enese mätta otsast vaadates – nii on tehnikapoodide müüjad huvitatud kallite vidinate müümisest, samas kui arvutite remontijad oskavad tähelepanu pöörata ka masina koostekvaliteedile ning üleüldisele vastupidavusele. Kahjuks aga tänapäeval arvutiostu soovitusi küsitakse ikka suuresti müügimeeste käest ning nii võibki jääda arvutiostu huvilisele vildakas arusaam, et see, mida soovitatakse ongi see, mida peaks ostma.
Kas sul on üldse uut arvutit vaja?
Esmalt peaks hoopis selgeks tegema, kas ja miks on sul uut masinat vaja. Vana arvuti põriseb, uriseb ja on aeglane kui tigu? Lase spetsialistil üle vaadata! Äkki on mälumoodul vigane või kõvaketas katki? Äkki on probleem hoopis sülearvuti sisse kinni jäänud tolmus või lihtsalt viiruseid täis operatsioonisüsteemis? Kujutad sa ette uue arvuti ostu ilma seda kontrollimata? Äkki ongi mäluprobleem ning 25 eurose uue mälumooduli asemel oled sunnitud ostma 500 eurose uue masina? ENAMUS arvutiprobleeme on lahendatavad ja seda kordades väiksema raha eest, kui uue masina ostmine.
Jah, mul on tõesti uut masinat vaja!
Hea küll, sul on uut masinat vaja, sest vanal aparaadil on kõvaketas katki, LCD paneel kildudeks ning klaviatuuri peale läks kogemata terve minibaari sisu ja ilmselgelt ei ole nii paljude erinevate probleemidega masinat mõtekas remontida. Mis nüüd siis? Nüüd tuleb selgeks teha, millist aparaati sul üldse tarvis läheb. Alustada võiks sellest, kas tegemist võiks olla lauaarvuti või sülearvutiga. Kas sul on kindlasti tarvis sülearvutit, kas sa liigud arvutiga palju ringi ja tahad, et see oleks pidevalt sul käe-jala juures? Kui ei, siis soovitan kindlasti vaadata parem lauaarvutit. Lauaarvutil on sülearvuti ees päris mitu eelist – lauaarvutit saab pidevalt uuendada, seal saab erinevaid juppe vastavalt vajadusele välja vahetada uuemate ja võimsamate vastu, korpuses on rohkem ruumi, õhk liigub paremini ning masin vajab vähem füüsilist hooldust. Üldiselt on lauaarvutid ka odavamad, kui sülearvutid.
Kui sa aga siiski jääd sülearvuti juurde ning oled kindel, et sul on tarvis oma abilist igal pool kaasas kanda, siis peaksid selgeks tegema, milline arvutikasutaja sa oled. Valdav enamus inimesi kasutab oma sülearvutit päev otsa juhtme taga ja laua peal (selleks sobib muide lauaarvuti paremini!), ent õhtu saabudes võetakse arvuti teki alla, et seal siis rahulikult Youtube’i kassivideosid vaadata.
Edasine jutt on mõeldud neile, kes mingil põhjusel kindlasti sülearvutiga jätkata soovivad ning usuvad, et lauaarvuti on mõttetu kolahunnik laua all. Mõtle välja, milline arvutikasutaja sa oled, mida sa põhiliselt seal arvutis teed. 24/7 Facebookis? 24/7 Youtube’is? Torrentid? Delfi? Programmeerimine ja veebidisain?
Tahan kõigiga suhelda ja uudiseid lugeda.
Selge, sul ei ole esmapilgul suuri nõudmisi ja sulle võiks soovitada kõige odavamat ronti, mis turul saadaval. Ent lihtsus on petlik ning õige pea selgub, et värskelt ostetud arvuti uimerdab kordades rohkem, kui kaheksa aastat vana Fujitsu Siemens. Miks nii? Uutel odavama otsa sülearvutitel on küll suur ekraan ja klaviatuur, ent oma sisu poolest on nad tegelikult mobiiltelefonid. Minu Hiinast ostetud nutitelefonil on tegelikult isegi vaksa võrra jõudlikum protsessor, kui odavama otsa HP sülearvutil. Arvuti võib olla ilus ja läikiv, ent odav ongi ta seetõttu, et seal erilist sisu pole. Seega võib see tulla üllatusena, et ka AINULT Facebooki ning Youtube tarviks vaja minev masin maksab poes minimaalselt 350 eurot. Ja selle raha eest saab absoluutse miinimumi, mis saada on. Lisaks sellele on enamus masinaid ka sellised, et garantiiaja lõppedes hakkavad tükid küljest kukkuma. Kaks aastat möödas ja järgmisel päeval on töölaual vaid hunnik plastikukola. Kui poodi lähed ja hakkad odavamat hinda otsima, siis jälgi protsessori tüüpi – kui seal on kirjas i3 või i5 siis on sellel masinal vägevam protsessor kui minu nutitelefonil!
Tahan arvutimänge mängida!
Osta parem lauaarvuti. Sülearvutiga pole sul midagi teha. Kui sa ei pidanud silmas just Facebooki Gameroomi ja sealseid mänge. Aga ka nende puhul kiilub odavama otsa masin kinni (vaata eelmist lõiku) ja normaalse hinnaklassi masina asemel saab sama hinna eest juba päris kobeda mängu-lauaarvuti. Kui sa aga siiski jonnid ja oma tahtmist tahad, siis mõne kobedama protsessoriga mängumasina saab juba 800-900 euroga kätte (Lenovo Legion Y520)
Tahan pidevalt ringi liikuda ja jooniseid/graafikuid teha ning jagada
Kui sul on paksude raamidega prillid ning kikilips, hoolikalt hooldatud habe või väljaveninud kampsun, siis osta endale Mac. Niikuinii ostad ka ilma seda nõuannet lugemata. Aga kui oled tavaline töökas inimene, kes tõesti peab oma töö tõttu palju ringi liikuma ja pidevalt sülearvutit kasutama, siis nii Lenovo kui ka Dell on kindla peale minek. Lenovo IBM-i järglasena on säilitanud hea maine ja enamus mudelite juures ka kvaliteetse lõpptulemuse. Dell on jube pirtsakas, ent kui töötab, töötab korralikult. Mõlemal masinal on Eestis ka täiesti arvestatavad esindused olemas, seega kui tarvis, on võimalik ka originaalvaruosi saada. Pidevalt kaasas kantaval masinal peab kindlasti olema SSD tavapärase kõvaketta asemel – see vähendab kordades igasuguseid põrutusest tulenevaid probleeme, samuti on võimalik masinat unest äratada sekundite jooksul – kasulik asi neile, kes oma arvutit kaootiliselt kasutama peavad. Igasugustest muudest näitajatest räägin natuke allpool.
Tahan vaadata filme! Laen neid alla 24/7
Ilmselgelt vajad sa lauaarvutit. Vähe sellest, et seal saad oma UltraHD monitori jaoks vajaliku videokaardi sisse möllida, on seal võimalik ka 3-4 kaheterast kõvaketast järele ühendada ning sinu filmikogu saabki koosneda ainult BluRay koopiatest. Kui aga oled kindel, et soovid siiski sülearvutit, siis on tarvis vaadata kahte näitajat: FullHD ekraan ning SSD+HDD. Võib olla ka SSD + HDD lisavõimalus, sel juhul peab selle mahuka ketta ise juurde ostma (2TB HDD hind on keskeltläbi 95 eurot).
Aga kas sellel masinal COM porti on?
Ahhaa. Kui sa oled vanakooli entusiast, automehaanik või leidsid kuurinurgast sada aastat vana triipkoodilugeja, siis sa tahad ka masinat, kuhu oma vajalikud vidinad külge ühendada. Sel juhul sul ongi ainult kaks varianti – mõni vanemat tüüpi, hingehinda maksev IBM Thinkpad või FTDI kiibiga USB-serial adapter.
Miks vanad asjad on nii head?
Nad võivad olla veidi aeglasemad, veidi rohkem hoolitsust nõudvad, ent nad on töökindlad ning korralikult ehitatud. Nad olid meie poodides müügil enne seda, kui e-riiki hakati koostepraaki vedama. Rahvamasinad pole kunagi eriti head olnud. Meenutagem kasvõi HP dv6000 nimelist pilli, mida osteti ikka massiliselt ja seda just seepärast, et seda müüdi odavalt. Ma pole näinud ühtegi teist masinat, mida ma oma elu jooksul olen pidanud nii massiliselt parandama/puhastama/hooldama, kui seda aparaati. Selle masina juures on valesti peaaegu kõik, alustades sellest, mis moodi on masina sees juhtmed veetud, lõpetades muidugi sellega, et tolle sülearvuti ventilatsioon on alla igasugust arvestust.
Aga silmagi pilgutamata julgen soovitada vanemaid nö. halli kaanega HP Pavilione, Thinkpade ning üks eriliselt ilus ja vastupoidav masin on Dell Latitude E6330. Mis on nende kõikide ühisnimetaja? Tegemist on äriklassi arvutitega.
Äriklassi masinad on juba oma olemuselt kvaliteetsemad ning vastupidavamad, kui kodukasutajatele mõeldud pillid. Seetõttu on tihti võimalik neile osta juurde ka lisagarantii, see tähendab, et tootja on piisavalt kindel oma toote headuses, et sellele pakkuda lisagarantiid.
Olen nüüd poes, mida ma peaksin silmas pidama?
Kui oled eelneva kõik juba läbi lugenud ja leidnud, mida sulle tarvis on, siis nüüd on aeg teha otsus.
Esmalt vaata sülearvutitele otsa – mis nägu ja tegu ta on. Kas klaviatuuril klahvid on mugavad, kas ekraan on matt või läigib, kuidas pilti näitab. Millest see arvuti üldse koosneb – kas on üleni plastikust või mingist metallisulamist? Kas tal saab aku eemaldada, või peab aku kätte saamiseks põhja alt eemaldama? Kas klaviatuur on lihtsalt eemaldatav või peab klaviatuuri vahetamiseks terve masina tükkideks lammutama. Arvuti välimust hinnates tee seda arvutiparandaja silmade läbi (lihtsalt võrdluseks klaviatuuri vahetamise hind ühel puhul 5 eurot ja teisel puhul 45 eurot). Kahjuks on paljudel masinatel koostekvaliteedis ka selliseid probleemseid kohti, mis esmapilgul kohe silma ei paista. Näiteks ülistiilsed Samsungi alumiiniumist Ultrabookid on väga nõrga ekraanihinge kinnitusega ja neid liimitud korpuseid olen vahetanud rohkem kui kolm korda…
Iga masina juures on väike paberileht peamiste näitajatega, mis näitavad midagi, ent mida täpsemalt? Kindlasti on seal kirjas järgnevad asjad:
- protsessori tüüp – kui seal on kirjas i3 või i5, võid olla rahulik – säärase protsessoriga masin ei jää hätta ka kergemaid mänge mängides, filmidest rääkimata. Tavaliselt on nendel masinatel protsessoriga ühes integreeritud video, enamasti ka lisaks eraldi videokiip. Kontoritöö tegemiseks ja internetis surfamiseks ei pea eraldi videokiibile erilist tähelepanu pöörama. KINDLAST tasuks hoiduda Celeron või ATOM nimekujudest. Nendest head nahka ei saa.
- mälu maht – tavaliselt 4, 6 või 8 Gb. Mida rohkem, seda uhkem – see number näitab arvuti mälumahtu, ehk siis seda, kui palju erinevaid protsesse ja toiminguid suudab masin üheaegselt jooksutada. Populaarne veebibrauser Firefox näiteks tarbib nelja-viie avatud tabi ja Youtube video jooksutamise ajal umbes 1,5 Gb mälu. Hetkel on enamus läpakatel selleks mälutüübiks DDR3, ent juba on turul ka masinaid DDR4 mälutüübiga. Need mälud on hetkel veel väga kallid ja kui mälumooduliga peaks miskit juhtuma, siis selle välja vahetamine on päris soolane.
- kõvaketta tüüp – enamus uusi masinaid on juba SSD pooljuhtketastega. Nad on kiired, nad on vastupidavamad põrutustele, ent nende miinuseks on väike maht ja kallis hind. Tüüpiline SSD suurus uues arvutis on 128 Gb, kallimatel ka 240 Gb. HDD tähendab aga tavalist kõvaketast liikuvate osadega. Ta on aeglasem, tundlik põrutustele, ent kordades odavam ja mahutab andmeid rohkem. Kõvaketaste erinevate hädade kohta saab lugeda lähemalt teemas Appi, mu kõvaketas läks katki!
- ekraani resolutsioon – ekraani resolutsioon ei ole ekraani suurus. Ekraani suurust mõõdetakse tollides ja seda on võimalik käega katsuda ning silmaga hinnata, ent ekraani resolutsioon määrab ära ekraani pikslitiheduse. Mida suurem on resolutsioon, seda teravamat pilti sa näed. Seda rohkem asju suudad ekraanile kuvada. Ent mida väiksem on ekraani füüsiline mõõt, seda pisemaks muutub pilt suurema resolutsiooni puhul kuna kõik need pikslid peab tillukesele ekraanile ära mahutama. FullHD on selline resolutsioon, mille puhul on pikslitihedus 1920×1080. Säärast resolutsiooni ei ole mõtet alla 15 tollisel ekraanil taga ajada. Enamus läpakate standard-resolutsioon on siiski 1366×768. Sellise pikslitiheduse juures mahuvad enamus kodulehti ilusasti täisekraanile ära.
- operatsioonisüsteem – uut arvutit ostes on hetkel vaid kaks võimalust: Windows 10 või DOS. DOS tähendab seda, et pead ostma eraldi Windowsi litsentsi ning siis selle ka ise masinasse paigaldama. Masin on selle litsentsi võrra odavam, ent sa ei saa poest kohe töövalmis masinat. Tegelikult ei saa ka Windows 10 korral töökorras masinat, sest esmakäivitusel peab kasutaja hakkama värsket operatsioonisüsteemi seadistama, pärast seda aga erinevat rakendustarkvara eemaldama (tehase poolt kaasa lisatud prooviversioonid ning spämm-tarkvara) ning vajalikke programme lisama (kontoritarkvara, inimlik brauser, ID-kaardi tarkvara jne).
Ma vist seekord siiski uut arvutit ei osta!
Siis ma ootan sind Kehtnas, Staadioni 13b ning teen sinu vana masina korda. Ise kah ei usu pärast, et tegemist sama masinaga. Annan arvutile uue hingamise ja teise nooruse. Siin saab teha kõike, alustades arvuti puhastamisest, lõpetades erinevate juppide vahetamise ja uuendamisega.
